Metsakinnistute ost

Suur osa Eesti metsaomanikest ei ole metsaspetsialistid. Sellest hoolimata tuleb oma metsakinnistut majandada ning hooldada. Kui oskused ja võimed üle käivad, võib seda ise teha. Reeglina sobib hobimetsandusega tegelemiseks kuni 10 hektari suurune metsalapp – siis käib jõud üle ning eksimuste korral ei ole kahjud suured. Suuremate metsakinnistute puhul tuleb appi metsamaa müük. Hobimetsandus võib tähendada metsa istutamist, metsa hooldamist, puhkuse veetmist, füüsilise töö tegemist või side hoidmist esivanematega. Eesti metsaomaniku passiivsuse põhjus võib peituda ühelt poolt metsamajanduse keerukuses, metsaomanikud tajuvad õigustatult riske ja ohte isemajandamisel ja kasvava metsa raieõiguse müügil. Järjest enam metsaomanike aga otsustab metsakinnistute müümise kasuks.

metsakinnistute ost

Eesti metsaomanikud ei oska selle ressursi väärtust, paljuski teadmatusest, hinnata. Lõviosal siinsest ligi 100 000 erametsaomanikust ei ole metsandusalast haridust ega hakka ilmselt ka tulevikus oma eriala vahetama. Seda võimendab veel tõsiasi, et siinsete metsaomanike koondumine ühistutesse on põhjanaabritega võrreldes lapsekingades – alla kümnendiku peavad vajalikuks end ühistegevusega siduda. Tulemuseks on hooldamata erametsad ning sellest saamata jäänud tulu. Äripäev leiab, et kasutamata võimalust saaks paremini rakendada ja üks võimalus selleks on metsandusühistute kaudu. Samal ajal pingutust eeldab organiseeritud tegevus nii omanikelt kui ka ühendustelt.

Metsa, metsamaa ja metsakinnistute ost majandamiseks

Üks erametsade hooldamatuse põhjusi ka tõsiasi, et väikeomanike käes olevad pindalad on nii väikesed, kus majandamine ei tasu äriliselt ära. Keskmine metsalapp ulatub 9,5 hektarini, mis on sobiv suurus hobikorras metsandusega tegelemiseks – tuua jõulukuusk, käia looduses puhkamas või korjata küttepuid. Ühelt poolt võib ühistusse kuulumine vabastada juhuse läbi, näiteks pärimine, metsnikuks saanud persooni tülikast kohustusest. Omanik saab abi vara müümiseks. Samuti aitab ühistegevus kaasa valdkonna arengule. Näiteks saavad metsaühistud õpetada erametsaomanikke tellima ja kasutama metsamajanduse teenust. Lisaks võib koos saada ka teenuseid soodsamalt tellida – kasvavate energia- ja tööjõukuludega muutuvad ka metsamajanduslikud tööd – transpordist muude kõrvaltegevusteni – üha kallimaks. Ka aitab ühine tegutsemine kaasa rääkida näiteks reeglite ja seaduste väljatöötamisel, millega üksi aja- ja energiakulukas tegeleda. Kuna ka metsanduses koondub tootmine üha enam suuromanike kätte, siis on ainsaks vastukaaluks sellele väikemetsaomanike liitumine ühistutesse. Jõuga ühistutesse surumine ei aita ja nendega liituma tõmbab vajadus, et koos toimetamiseta ei saa. Paljud metsnikud ilmselt ei teagi, millistest võimalustest nad loobuvad ja ilma jäävad. Siin näitab head eeskuju Hiiumaa Metsaselts, mis on võtnud oma eesmärgiks metsaomanike harimise ning kahe aasta pärast peaks ühistu liikmeile kuuluma pool saare rohelisest kullast. Seal on nimelt tuhandeid kilomeetreid radu mööda riigi metsikut loodust, kus enda sisse vaadata ja kasvõi kuid õues veeta. Nüüd ei pea aga selleks enam Eestist lahkuma, sest kaks värsket RMK matkarada lasevad Eestiski nädalateks end metsadesse ära kaotada. Mitmel pool Lääne-Euroopas on rohelus nii haruldane, et siinsetesse laantesse uitama tulnud vaatavad meie aaret kui ilmaimet. Saksamaal jäävad tihti kahe küla vahele heal juhul mõned kilomeetrid, mis sisustatud lageda põlluga. Järgmisel korral eksootilise riigi lennupiletit valides tasub mõelda, kas see, mida sinna otsima minnakse, juba siinsamas külje all ja olemas ei ole. Metsakinnistute ost võib olla lahendus

Mis metsaseaduses muutub?

TULEB KASUTADA VIITASID.

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema. JÄRELEVALVE KARMISTUB.
Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. “Seni oli selline olukord, kus keskkonnaamet võis minna kontrollima juhul, kui metsaomanik ise kontrollima kutsus.
Ja tuleb tunnistada, et neid kutseid just väga palju ei olnud”, kommenteeris keskkonnaminister Pentus-Rosimannus.

LAGENDIKUD PEAKS OLEMAVÄLISTATUD.

Eelnõuga tuuakse seadusesse püsimetsana majandamise võimalus, et pakkuda metsaomanikule alternatiivi lageraietele. Püsimetsandusega välditakse suurte lagedate alade tekkimist, parandatakse noorte ja keskealiste puude kasvu, suurendatakse seemnesaaki ja vähendatakse metsa kahjustamist puiduvarumisel. Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.

LAGERAIE SAAB PIIRANGUD PEALE.

Uut lageraiet ei tohi enne raiesmiku uuenemist teha raiesmikuga piirneval alal, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa seadusega sätestatud maksimaalset pindala. Maksimaalsed pindalad sätestatakse kasvukohatüüpide kaupa. SÄILITAMINE SUURENEGU. Säilikpuid, mis on vajalikud metsa elustiku mitmekesisuse tagamiseks, tuleb uuendusraiel üle viie hektari suurusele langile senisest kaks korda rohkem jätta. Seni kehtis kohustus jätta nimetatud puid langile sõltumata langi suurusest vähemalt viis tihumeetrit.

LISANDUB UUS RAIELIIK.

Seadusesse lisatakse uus raieliik – kujundusraie, mis võimaldab kaitsealadel kaitse-eesmärgi saavutamiseks hädavajalikke
metsatöid teha.

LANGI SOBITUVAD PAREMINI.

Olulisel kohal on ka looduslähedasem metsade majandamine. Nimelt saavad metsaomanikud kavandada oma tegevusi metsas vastavalt looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt sobitada maastikule ja vältida metsade killustumist Metsaomanik, kellel on kuni seitsme hektari suurune kaitset vajav ala – vääriselupaik – tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur, saab sõlmida lepingu sihtasutusega Erametsakeskus, kes hüvitab metsaomanikule metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Hinna määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistikat ja raiekulu andmeid ning likviidse puidukoguse määramisel metsa takseerimise andmed. Kasutusõiguse tasu maksab Erametsakeskus omanikule 20 aasta vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.
Enne kui metsaomanik hakkab taotlema vääriselupaiga kaitse lepingu sõlmimist, tuleb endale selgeks teha, kas tema omandisse kuuluv vääriselupaik on kantud metsaregistrisse (metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse). Kuni see on tegemata, ei saa Erametsakeskus metsaomanikuga vääriselupaiga kaitselepingut sõlmida. Kuidas sõlmida vääris elupaiga kaitselepingut? Kõigepealt tuleb lepinguhuvilisel metsaomanikul pöörduda keskkonnaametisse. Seda on võimalik teha aasta ringi – konkreetseid kuupäevi-tähtaegasid pole. Keskkonnaamet kontrollib vääriselupaiga olemasolu ja vormistab selle kontrollakti. Seejärel sõlmitakse vormikohane akt ametkonna ja omaniku vahel. Erametsaomanik kinnitab allkirjaga, et aktis märgitud andmed on õiged ning et ta on nõus andmete edastamisega Erametsakeskusele ja notarile. Kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks tähtajaga 20 aastat. Notariaalse lepingu sõlmimist korraldab Erametsakeskus, ent vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnaamet. Lepingu sõlmimisega kaasnevad riigilõivud ja notaritasu maksab Erametsakeskus. Hüvitist ehk ametlikult vääriselupaiga kasutusõiguse tasu maksab Erametsakeskus omanikule lepinguaja vältel iga-aastaste võrdsete maksetena. Erametsaomaniku kohustused pärast vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimist Lepinguga kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama vääriselupaiga alal metsaraiet (v.a erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti telkimist ja lõkke tegemist. Lepingu rikkumisel võib oodata omanikku leppetrahv, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Kui vääriselupaiga omandiõigus muutub, lähevad kõik senise omaniku vääriselupaiga kaitsega seotud õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Uuel omanikul pole õigust ühe aasta kestel vääriselupaiga lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Kui omanik lõpetab lepingu enne tähtaega, tuleb tal lepingu alusel seni saadud hüvitussumma tagastada ja maksta leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast.
Lisainformatsioon: SA Erametsakeskus, Metsakinnistute ost